MIS ON KIRJANDUSTERAAPIA?

Kirjandusteraapia võimaldab vastuoluliste tunnete uurimist ja vaatlemist, jättes ruumi peatumiseks ning enda sisemaailmaga kohtumiseks.
Kirjandusteraapia on rühmateraapia, mille tegevuse keskmeks on kirjanduslikud tekstid, mis õhutades mõtteid vahetama, toimivad sisemiste muutuste katalüsaatorina. Lugude kaasabil enda ja teiste tunnete üle arutlemine aitab luua uusi tunnetuslikult olulisi taipamisi, millel on positiivne mõju mõtlemisele ja käitumisele.
Kirjandusteraapia kuulub loov- ehk väljendusteraapiate hulka koos kunsti-, muusika-, tantsu-, draama jt teraapiatega. Tänapäeval on levinud kirjandusteraapia meetodite ühendamine muude kunstiteraapiatega, ka tegevusteraapiaga.
Kirjandusravi võib vaadelda ka kui kasvuprotsessi, mille tuumaks on juhendatud arutelud ja nendest sündinud uued teadmised. Kirjandusteraapia ülesandeks ei ole teksti või mõne muu materjali sisu analüüsimine, vaid teksti meeleolude ja teemade uurimine. Eesmärgiks on, et rühmas osalejad õpiksid paremini mõistma oma isiklikke tundeid ning tegutsemisajendeid.

Kasutatud materjal

KUIDAS AIDATA KAASA  LAPSE  ENESEARENGULE

Kirjandusteraapia interaktiivne protsess toetab indiviidi vaimset, sotsiaalset ning emotsionaalset arengut. Teraapias kasutatavates materjalides ei ole valmis tähendusi. Need luuakse „läbirääkimiste käigus“, vestlustes ja interaktsioonis kahe või enama inimese vahel, mistahes ainestikule kaasa elades. Kirjandusteraapia protsess pole seotud mingi kindla koolkonna või lähenemisega, vaid on loominguline protsess, milles inimese uus kogemus toetab tema vaimset ja hingelist kasvu.

Kirjandusteraapia on enesearengu protsess, mis juhatab inimest kooskõlla oma tegeliku, ainulaadse loomusega. See protsess mitte ainult ei toeta isiksuse tugevate külgede kasvu, vaid aitab ka kõrvaldada valearusaamu. Näiteks võib olla inimese jaoks terapeutiline see, kui ta avastab, et tugeva eraldatusetunde põhjus pole mitte niivõrd täielik hüljatus teiste poolt, vaid tema enda vastumeelsus oma tundeid jagada. Isiksuse arengut toetab sellisel juhul vestlus, mis aitab inimesel näha end selgemalt kellenagi, kes on valmis end teiste poole sirutama.
Kirjandusteraapia kaudu saadavad teadmised erinevad klassiruumis kirjanduse üle arutlemisest. Klassis toimub suhtlemine õpilase-kirjanduse-õpetaja vahel ning kirjandust peetakse tavaliselt arutluse objektiks, mitte tööriistaks. Kirjandustunnis on õpetaja eesmärk aidata õpilasel saada ülevaade kirjutatud teose tähendusest ja väärtusest. Arutelu võib keskenduda ajaloolisele kontekstile, žanri olemusele, struktuurile, kujundlikkusele ja keelekasutusele, või põhiteemade esitusviisile.
Kirjandusteraapias seisneb kirjanduse väärtus võimes tuua osalejates esile isiku tundereaktsioon. Seda peetakse tähtsamaks teose tähenduse intellektuaalsest mõistmisest. Seetõttu võib kirjandusteraapias teksti vale tõlgendamist pidada põhjendatuks ja kasulikuks, kui selle tulemusel vabanevad tunded või tekib mingi uus arusaamine.

Kasutatud materjal